Tervitan teid plamisaarelt...


ehh tehgelikult lihtsalt nüüd, 2 nädalat hiljem, on väljas 17 kraadi C sooja. Mõnusalt soe on!

Külm on...
Kraadiklaas näitab 1 kraad F-i (-15 C) ning maas on ca 1 cm lund. Kõik koolid on juba teist päeva suletud (ka. ülikoolid).


Mis seal siis ikka. 


:D


EDITED: ka neljapäev ja reede olid koolid kinni, aga seda juba kütmisprobleemide tõttu. Asi võttis juba kriisiolukorra ilme ja majapidamitel hakati kütet välja lülitama (linna poolt siis, mainin veel ära, et ilma kütteta oli ca 20 000 inimest) - nii meiegi tassisime oma voodi madratsi kamina äärde, juhuks kui öösel küte ära peaks kaduma ja magasime kõik ühes voodis soojas, ka koer, kelle me ikkagi voodi kõrvale pukseerisime.

LA, California


Uhh meie tegemistest siis... olles üldjuhul suht kodune ja siis vahepeal ka koolitööd tehes, tuleb ikka igatsus reisida - nii siis saigi eelmine nädalavahetus ette võetud reisi LA'sse. Käisime Mitchelli vennal külas ja muidu natuke ringi uudistatud - Hollywood boulevard on nähtud, samuti Beverly Hills, Venice Beach, Zuma Beach, Malibu. No ja palju sa ikka jõuad selle mõne päevaga, aga igati tore reis oli :)

Lumerohkeid Jõule ja Head Uut Aastat!

ehk uuel aastal uue hooga : )

aitäh kõigile, kes lund saatsid!


lõpuks jõudis kohale :) vaatab kui kauaks püsima jääb. Kahju ainult, et vist mitte jõuludeni. Igatahes katab maad ikka paras lumekiht, pakseim, mida mina Albuquerques näinud olen - eelmine aasta ka sada, aga oli praktiliselt kohe ka läinud.
Aitäh veel kord, lund ma juba igatsesin. Kaua sa ikka jõulude eel dressikaga väljas ringi lippad.

PS. Homme on siinsetel lastel nn külmapühad!.

Augustikuu tegemisi ja toimetusi...


nädalavahetusel käisime koertega väljasõidul Jemez'i allikate juures:

Mõned nädalad tagasi, aga õnnestus Phoenix'is Arizonas'e Ülikooli külastada. Campuses ringi jalutada:

... ja ka SIMS masina taga proove tehtud:

ja vahetult enne seda toimusid augusti alguses prekondlikud pidustused, aga sellest ehk natuke pikemalt kunagi hiljem:

4. juuli - iseseisvuspäev 
ameeriklaste uusaasta :) 

Little boxes on the hillside,

Little boxes made of ticky tacky,
Little boxes on the hillside,
Little boxes all the same

Kolisime paar nädalat tagasi uude majja, linna lääneosas - eht ameerikalik, eht eeslinnlik (ja uskuge mind, siin tulevadki naabrid koogiga uksetaha :D). 
Tulge külla! - ruumi jagub kõigile :) 7004 Luz del Sol, Ventana Ranch, Albuquerque, NM*

Lisaks kõigele on meil nüüd 2 koera - Izzy ja hiiglaslik (Bull)Dozer 

*postipakke/-kaarte paluks mitte saata, kuna praeguse seisuga postkast puudub ning arvedki tulevad Mitchelli onu P.O. Box'i

 

Seiklusjutte maalt ja merelt...

ehk kuidas ma Ämeerikamaal meditsiiniabi ja tervisekindlustusega tutvust tegin

siinkohal soovitan kõigil enne reisi reisikindlustus teha koos võimaliku suure meditsiinikindlustusega!

Mina, tubli nagu ikka, olen alati enne reisi kindlustuse teinud - noh teate, et igaks juhuks, mine sa tea mis juhtub! Kuid õnnelik nagu ikka, polnud mul seda ennem kordagi vaja olnud ja maksin nii sama  summasi kindlustustele. Aga võta näpust, nüüd õnnestus mul see asjaajamine ära näha.

Nimelt, sattusin nädal aega enne tagasilendu Eestisse verejooksuga kohalikku emergency room'i. Kuna elame haiglale suhteliselt lähedal, ei hakanud kiirabi tellima, vaid sõitsime ise kohale (tagantjärgi tarkusena, siis õigesti tegime). Kõigepealt tuli pabereid hakata täitma, et üldse kellegagi jutule saada. Kell oli hiline (ca 20.30 sain haiglasse sisse) ja õnneks polnud palju abivajajaid. Registratuuris kirjutati üles kõik minu andmed, k.a. kindlustuse omad. Kuna leiti, et tegemist on suhteliselt tõsise juhtumiga, siis suunati mind juba 10 minuti pärast nn vastuvõtvate õdede juurde, kus mind küsitleti ja samal ajal mõõdeti vererõhku, temperatuuri jne. Edasi juhatati mind palatisse. Kuna vahepeal oli mingi tõsisem õnnetusjuhtum haiglasse jõudnud, siis tuli mind vastuvõtnud õde mult vereproove võtma - lausa 5 topsikutäit verd võeti, samuti paluti mul uriiniproov anda. Siis pandi mind tilgutite alla ja ühendati juhtmeterohke aparatuuriga, mis mõõtis mu südamelööke ja iga poole tunni tagant ka vererõhku. Nüüd ei jäänud muud üle kui jääda arsti ootama, et vähegi selgust saada ja teada saada, mis edasi juhtuma hakkab. Arst saabus ca 15 minuti pärast, kuulas mind kuuldeaparaadiga ja ütles, et kohe sadetakse mind edasistele uuringutele. Väga hea - jõudsime veel mõelda - et kõik nii kiiresti läinud on, eks olin ennegi nn "õuduslugusid" haiglatest kuulnud. 

Vahepeal sain Eestisse kindlustusse helistada ja oma õnnetusjuhtumist reigistreerida. Võimaluse korral soovitati arstiabi eest ise maksta ning hiljem vajalikud dokumendid esitada. Kuna Eestis oli tegemist varajaste hommikutundidega, lubati 24 h jooksul minuga ühendust võtta. Andsin oma siinse telefoni nr ja palusin selle teel mulle teavitada.

Nüüd algas ootamine.... Ootasime nii ca tund, poolteist - ei midagi. Vahepeal jõudis aparaat pinisema hakata ja sai vaadata kuidas mu südamelöökide koha peal jooksis pikk ühtlane joon, aga ei midagi, kedagi see häire ei seganud ja minu palatisse ei tormatud. 

Kõige selle ootamise peale tuleb ikka lõpuks jälle vajadus tualetti minna, aga kuhu sa lähed kui oled tilgutite all ja aparatuuriga ühendatud, hoolimata sellest, et see vahel valehäiret annab. Egas midagi,  vajutasime siis häire nuppu. Seekord õnneks tuli üks õdedest palatise ja ühendas mind juhtmetest ja voolikutest lahti. Võin mainida, et hiljem ei tulnud enam tükk aega kedagi mu palatisse mind uuesti aparatuuri külge aheldama. 

Peale järjekordset tunnist ootamist läks Mitchell lõpuks küsima, et kuidas nende edasiste uuringute/analüüsidega on ja kaua veel aega peaks minema. Selle peale saime üllatava vastuse, et oi, juba 2 tundi tagasi läksid need arstid ära, aga oodaku me veel natuke, et nad kutsuvad nad kohe tagasi. Lõpuks siis 10-20 minutit hiljem, sain oodatud uuringutele.

Ja peale seda nii 10 minuti hiljem, tuldi mind haiglast välja kirjutama. Küsiti veel kord aadressi ja kindlustuse andmeid ning pisteti üldsõnalised paberid mulle pihku. 

Aga selle jama ja jantimise peale tekib ikka küsimusi, mida arstilt küsida tahaks ja ennekõike huvitas mind, kas ma ikka tohin nädala pärast 20 tunnise lennureisi praktiliselt teisele poole maakera ette võtta?! Palusin siis, et minu nn raviarst palatist veel läbi tuleks, et natukenegi selgust saada, sest nende paberite pealt ei olnud küll võimalik aru saada, milles probleem on. Lõpuks arst tuli ja seletas natuke ning ütles, et ära muretse, kõik on korras - ja läinud ta oligi.

Egas midagi - hakkasime meiegi minema. Igaks juhuks küsisin veel, et kuidas selle maksmise ja arvetega on - "Ärge muretsege, saadame kõik kindlustusele!"

Märkusena, ei mingeid analüüside tulemusi - vereproov? uriiniproov?? radioloogia(??) 

Aga jah, see kindlustus nüüd.... 24 h jooksul keegi minuga ühendust ei võtnud (vähemalt US'i numbril) ega meili teel, vaid nii ca 3-4 päeva hiljem said mu vanemad posti teel kirja, et minu juhtum on kindlustuses teada ja mida ma peaksin kindlustusjuhtumi korral tegema, seal hulgas paluti millegi pärast juhtum uuesti registreerida. Hakkasin siis helistama, et võtku nad ikka minuga isiklikult ühendust ja milliseid dokumente mul ikka vaja on, sest ärasõiduni oli jäänud veel paar päeva. Lõpuks saingi telefonikõne öösel kell 3 ja nüüd paluti mul juhtumist teatada ka rahvusvahelisele numbrile Taani. 

Olgu helistasin siis ise - kõigepealt ootasin ja kuulasin muusikat, mis telefoni torust kostis

"Tere, kuidas saan Teid aidata?"

"Tahaksin teatada õnnetusjuhtumist, kindlustus on  sõlmitud Eestis"

"aaa, Eestis, oodake, kohe ühendan teid Soome kindlustusagentidega"

"???" - egas midagi, kuulan veel muusikat....

"Tere, kuidas saan Teid aidata?"

"Tahaksin teatada õnnetusjuhtumist, kindlustus on  sõlmitud Eestis ja tegelikult registreerisin juhtumi ka juba seal ära" jne... hunnik andmeid, et mis juhtus ja küsimusi, mida edasi pean tegema 
Lõpuks selle jutu peale küsib telefoni teises otsas olev "tädi":
"kas ma andsin Teile õiged vastused?"
"????"
"või, et miks Te üldse meile helistate - Teil on ju juhtum juba registreeritud Eestis"
veel kord minupoolne "???? - ahah"
"Ärge muretsege, kõik saab korda - lennake rahulikult tagasi koju"
Uhhh väga hea...


Tagasi Eestis olles, oli veel sahmimist Eesti kindlustusega ja paberimajandusega, sh saatsin koopia kõikidest dokumentidest, mis haiglas mulle pihku pisteti, mille siis kindlustus lubas ise Taani edastada. 

Seejärel saabus paar nädalat vaikust....


Kuni ühel reede öösel vastu laupäeva, saatis Mitchell mulle sõnumi, et minu nimele on haiglast tulnud arve. Arve suuruseks 790 USD ning makse viisiks nn self payment. Pole hullu, reisikindlustusega käivad asjad natuke teisiti ning sõlmitud oli täielik kindlustus (tean/teadsin, et Ameerikas käivad asjad teisiti ning väga tavaline on, et kindlustatu maksab ise mingi protsendi summast või siis nn arstitasu). Helistasin siis esmaspäeval kindlustusse, seekord siis kohe Taani, et mida ma peaksin arvega tegema - koopia saatma meili teel või laskma selle neile postitada, mis sel hetkel purskava vulkaani ja tekkinud tuhapilve tõttu poleks olnud just kõige parem idee. Paluti arve/koopia sellest neile meiliga saata või siis faksida, küll nemad siis ise tegelevad sellega - väga hea, mulle sobib. Saatsin neile arve ära ja jäin nn juhtumi lõpetamist ootama. 
(Nagu näha, enamuse ajast tuleb oodata - varsti olen juba super ootaja!!)


Aeg lendas ja tegemist oli kui palju. Ämeerikamaale tagasilennu kuupäev järjest lähenes ning eks natuke ikka kripelda, mis minu juhtumist saanud on ja kas see võiks kuidagi mu riiki sisenemist mõjutada? Helistasin siis ca paar nädalat enne äralendu (ca nädal peale minu pangaarve juhtumit - vt üleeelmist postitust) Eesti kindlustusele ja küsisin, mis juhtumist saanud on. Sain vastuseks, et jah, see arve, mis ma Taani saatsin on ilusasti ära tasutud, aga "oi, kindlustusse on haiglast veel üks arve saadetud - 3890 USD!?!" - "??!!!??!!!!" - "tundub, et sellega kindlustus veel tegeleb ja läbirääkimised kestavad". 
Nojah egas midagi, mis ma ikka teha saan, vähemalt see nn minu osa (790 USD) on tasutud ehk ikka võib rahus südamega lennuki peale istuda.


Kes lõpuni viitsis lugeda, siis selle pika loo lõpetuseks võin öelda, et kindlustuselt pole siiani teadet juhtumi lõpetamisest saanud, aga ca nädal aega tagasi sain haiglalt koopia arvest (ja tundub, et sellega hakkab asi lõpule jõudma).


Kokkuvõtvalt, kulutused esmaabi eest, millest enamus kulus ootamisele:
Arsti tasu                                      790 USD
Ravimid                                           92 USD
Laborianalüüsid                         1543 USD (kas ma juba mainisin, et ma ühegi analüüsi tulemust ei saanud?!)
Radioloogia                                 1255 USD
Emergency room teenused     1000 USD
Kokku                                        4680 USD

Ja kes tahab, siis Eesti kroonidesse arvutades, võttes kursiks ca 12,5 - 58 500 EEK

Nädalavahetuse kuumarekord e. 104 F (ca 40 kraadi C)

kuumalaine üleelamiseks vajalikud asjad:
(a) töötava konditsioneeriga auto, (b) konditsioneer siseruumides ja (c) bassein

Tervitused New Mexicost!

Pätid ja kaabakad...
Ei teagi, kas olla vihane, et keegi mu konto tühjaks tegi,või et pank on suutmatu kiirelt tegutsema?
Nimelt tuleb välja, et keegi on usinasti mu pangakaartide andmeid kopeerinud ja kasutanud vähemalt ühte neid ostude tegemisel. Nädalavahetusega kadus mu arvelt 10 000 krooni ning eile öösel võis jälgida kuidas ka broneeritud 5 000.- mu kontolt maha jooksis, kokku siis 15 000.- läinud. Mis teha, kui avastad pettused alles peale kella 6-t õhtul ning enamus kontoreid on suletud või kohe suletakse, sest kui kaardid, mis muidugi mul endal rahakotis ka olemas on, on võimalik telefonitsi sulgeda, siis konto sulgemiseks peab ikka kontorisse minema. Noh ja ega sealt enam midagi võtta ka olnud, lihtsalt viis tuhat krooni oleks vb säästnud. 
Seega olen nüüdsest mõnda aega veel rohkem mitte-seltskondlikum, sest arvele jäi 56 krooni ning uued kaardid saabuvad 10. mail ja stipp peaks tulema 17. mail. Ja kes seda teab, kas ma oma raha veel näen ja kui, siis millal?! 
Elame, näeme - lähen täna panka avaldusi tegema, et pole neist 16 kohast nädalavahetusel midagi ostnud ning veel vähem State Islandilt, New Yorgist! 

Kevad käes...
mõtlesin, et kui ma nüüd kohe midagi siia ei kirjuta või pilte ei lisa, siis jääbki see tegemata.
aga see polnud üldsegi tähtis, vaid et kevad on kätte jõudnud pea oma täies ilus. ja mulle kevad meeldib! kõigepealt hakkas kevad ligi hiilima veebruaris, kui kirsid hakkasid ABQs vaikselt õitsema, see vähenegi rohi hakkas rohelisemaks minema, nartsissid pistsid oma ninad välja ja kui ma koju tulema hakkasin, siis võililled juba õitsesid... 
aga..., õige kevade lõhn on ikka Eestis, selline vihma-päikese-mulla/(pori) segune. Ja kui ma aprilli alguseseks tagasi jõudsin, siis Räpinas olid lumikellukesed lume alt välja sulanud :)

Loomaaed...

 

Chili...

 

Natuke statistikat...
Esiteks aitäh kingituste/pakkide eest! Ja muidugi kõigile, kes postitasid  kaarte ja kirju.
Selle kuu aja jooksul olen saanud lisaks kõigele mitte söödavale ca 10 šokolaadi, 2 pakki komme ja 1 paki piparkooke - seda on rohkem kui ma Eestis olles aasta jooksul tarbin ja pean tunnistama, et enamus neist oli järgmiseks päevaks otsas, hea et kõik ühel ajal ei tulnud!
Aga mitte see ei olnud see, millest ma rääkida tahtsin. Tubli teadlasehakatisena olen teinud vaatlusi ja täheldanud, et minu saadetised Eestisse jõuavad ca 10 päevaga. Jane ja emme/issi saadetud lihtposti pakid tulevad punkti pealt 14 päeva ja pannakse ilusasti ukse taha ootama. Kairi (kes postiteatise peal on Estonia) ja Karini (teatise peal Karin Pru) tähitud pakid jõudsid siia ca 18-19 päevaga ja neile tuli kaugele-kaugele lennujaama juurde järgi minna. 

Kuid asja juures kõige kurvem on see, et ma pole ühtegi kaarti ega kirja peale Karini 20 päeva tulnud kaardi kätte saanud, olgugi et ma iga päev ootan ja postkasti piilun. 


Ei tea, kas siit tuleks teha järelduse, et kui kaarte ja kirju saata, siis pistke vähemalt üks šokolaad ka ümbrikusse?! ;)


Edit 1: Epu kirja leidsin eile postkastist, aga tundub, et Ede Liisi tervitused on küll kaduma läinud.
Edit 2: Ede Liisi jõulutervitused jõudsid lõpuks kohale (13.02.2010). Aega küll läks 2 kuud, aga asja sai :)

Nii see aasta tuli...
aastavahetuse võtsime vastu Durangos (CO) Silverpick Lodge'is, mille omanikuks on päkapiku mood mees Chris Wing - tervitused talle imetoreda aja eest! Tuleme vasti jälle :)

Lund ja nalja oli nabani!